Oh isver kui palju on kirjutamata jäänud..


Ühesõnaga 12.06.14 on ajalooline päev - Chessu sai ESIMESE AMSTAFFINA Eestis tehtud BH testi.
Pikemalt ma sellel peatuda ei soovi, oli ilusaid asju, aga oli täiesti bullshiti, aga tehtud ta on. Edasi uued sihid!

Nüüd tegeleme hantliga - või noh, tegeletud on sellega nüüd paar nädalat ja ma poleks uskunud, et see nii valutult läks.  Koer hoiab hantlit, on nõus sellega ka liikuma, nüüd tuleb vaid kõik kokku panna ja lootus on et äkki septembris teha ära KK1 !  Mitte küll esimese amstaffina, aga no teisena - esimene tulemus on aastal 1994 tehtud. Niiet siiski üle 20 aasta üks tulemus.

 Samuti näen vaeva ja treening Nerot, ka temaga juba sujub kõik paremini kui siin vahepeal oli.. Mul nüüd on ikka tunne, et sellest koerast siiski võib asja saada.. Läheb küll üle kivide ja kändude, aga ühelpäeval see tulemus ka tuleb;)


Lisaks võtsin omale väljakutse - teha trenne samuti emase amstaffi Karismaga.. Eesmärgiks seadsime hetkel samuti BH, eks vaatab kas ja mis edasi.

10.06  ehk siis kuuaega on vahele jäänud...

Tegelenud oleme vaid sellega, et minna BH starti.. Jee, neljap me sinna ka lähme.

Käisime ekspromt korras trenni tegemas eksami platsil.. Saime proovida ka koos oma paarilisega.  tleme nii,e t koer on targem kui omanik.. Ma ei loe samme millegi pärast ja sain Annelilt võtta selle eest.. Eksamil tuleb lugeda ilmselt.  Aga muidu olen rahul.. Algasenditega natuke ennetas lamamist.. Ja püsilamas tõusis teise koerajuhi SIIA peale püsti, aga 2x lama käsuga sain ta lamama tagasi... Aga muidu, hetkel olen veel rahulik..

Eks homme ole näha, kas teeme ajalugu ja oleme esimesed amstaffid Eestis, kel BH tulemus käes :)


fingers crossed.

14.05.

Mõtlesime, et proovime vahelduseks tõket.  Jep, kaks korda hüppasime ja saime aru, et sellega probleeme pole.. Pigem valmistab mulle suurt muret hantel, mida mu koer hoida ei taha...
Kohale saatmises tegime veel trikke.. Nuts jäi kotipeale, niiet koer sai selle ise haarata ilma lamamiseta..
Ja kohati on mu koera kõrvalkõnd nii ilus, et tahaks karjuda..

Nüüd siis on selge et 5.06 lähme BH eksamile :)

13.05
Neroga treime ikka kõrvalasendit ja esimest sammu.. Nutsuga on ta nii hoos, et ei suuda end pidurdada, hüppas üles ja tänu sellele tuleb asend viltune.
Lisaks pakub ta viimasel ajal iga asja peale lamamist.. Niiet seda ei tee üldse, keskendume kõrvalasendile ja kõrvalkõnni paarile esimesele sammule.
Vahetasin nutsu maiuse vastu ja nö andsin veel käe abi.  Niimoodi saime asendi enamvähem normaalseks.. Kodus tuleb seda veel muidugi PALJU PALU treida..

Aga nüüd kui koer puuris sõidab on trenni meelestatus ja meeleolu nii palju parem.. Kuna sõidust paha enam pole, siis teeb heameelega tööd kah.

12.05.

Tegelesime kohale saatmisega endiselt.. Koer kipub ennetama lamamist, mõnikord teda sealt algasendisse ei saagi.. Niiet nuputame igas trennis kuidas skeemi rikkuda ja teda mitte lamama hetkel panna...





Õhtul Tagadil. 

Kaasas mõlemad koerad. Neroga olen rahul, esimene kord grupitrennis. Aegajalt küll tähelepanu hajus, aga saime kiiresti uuesti kontakti.  Chessuga saime proovida kõrvalkõnnis paugukatset.. Ta ehmatas, hakkas umbusklikult ümbrus jälgima.. Esimese lasuga sain kiiresti kontakti tagasi, teisega läks rohkem aega.. Tuleb rohkem hakata paugutama grupitrennis... 

06.05 ehk Nero Väänas.. 

Merlin hilines, esimese harjutuse tegin üksi. Tegin suht lihtsalt, et nii palju premeerida kui võimalik.. Sai vaid istu ja lama pm... Edasi tahtsime juba sammhaaval hakata kõrvalkõndi ja eelkõige algasendit.. No sellega on nagu on.. Ja meie järeldus, et nutsuga on ta lähemal, rahulikum  ja samas plahvatab paremini.. Niiet proovisime sellega... Isegi võib rahule jääda, see koer nagu hakkaks aru saama, et miks ta platsil käib... 

05.05. Väänas

Kuna ma ei avaldanud eriti head meelt hantli üle siis tegin ettepaneku proovida hoopis kohale saatmist.  Nii, selle saime selgeks, et maiust ei tohi koti peale panna, ta hakkab nuhkima ringi.. Tegime hoopis et nuts on kotis ja kott kinni - toimis.  Põrguline küll ennetab kohale saatmist, aga arvestades et me ei olnud seda aasta umbes teinud, siis võib täitsa rahule jääda.. Aaa, muidugi hakkas ta ennetama, et kui teha peatus, koti võtmiseks vms siis ta hakkas lamama.. Sama koti maha panekul.. Aga küll m selle välja juurime.


Ja õhtul Tagadil...


Minu eesmärk oli teha ilma rhmata inimrühma. Sain.  Koer küll üritas varastada, nihverdada, aga ma tegin ta elu keeruliseks ja isegi raporteerida saime lõpuks.. Ja isegi trenni lõpus koos Marguse ja Billyga.   Teine eesm'rk oli püsilama kui Margus ja Billy teevad platsi.. Lamab, iniseb.. 2 korda tõusis püsti, niiet pidin kisama... Aga üldiselt võib rahul olla.. Ta ei tahtnud Billy juurde joosta vaid lihtsalt tõusis püsti.

30.04.

Kuna minu koer sai nö BH valmis, siis osustasime, et läheme edasi KK suunda ... Hakkasime esimesena tegelema hantliga. Ütleme nii, et mulle ei meeldi hantel :D  MA ei ole nii rahuliku närviga, et seda koerale selgeks teha...
Eriti kui peni vigiseb, üritab end minema nihverdada mu juurest ja sülle ronida.. Aga ok, midagi siiski saime... Ja ikka parem kui see, et ta ei tahaks seda hambusse võtta.  Jep, sellega tuleb tegeleda kodus ja palju.. Tuleb laiskus ära kaotada...

29.04.

Jeeee, see koer ei olegi nii blond kui ma kartsime.. Maiusega sõidab tal muidugi katus ära, aga nutsuga töötab.  Ja nüüd me vaid seda kasutama hakkamegi.. Istu ja lamaga pole probleemi.. Käsk KÕRVAL on ka aktiveeriv - mulle meeldib :P

28.04 Väänas.
Tekkis idee, et vaatame, kas koer kestab ära kogu BH skeemi ilma premeerimiseta.. Et preemia saabki alles lõpus...

Hmm, kõrvalkõnnis jäi korraks maha, millepeale sai mult mõjutuse.. Vahepeal kll tähelepanu hajus, aga JESSS, ära püsis terve aja.. Ja kusjuures, rihmata kõrvalkõnd oli parem kui rihmaga. Niiet ilma rihmata inimrühma peame veel harjutama. Ja ilma rihmata osas olin mina püsimatu, olin teinud palju vähem samme kui peaks ning tahtsin koguaeg koera kontrollida.. Aga eks see selline harjumus ole.. Ei taha ju minna eksamile lolli mängima minna, et kobapeale läbi saada.. Tahaks ikka ilusat sooritust kah.. Aga meie kalli treeneri arvamus , et mu koer on BH eksamiks valmis !!! Vaid 6 kuud ja saigi valmis selleks :))))



ja õhtul Tagadil. 
Eesmärgiks oli püsilama kui on platsil segajad ja ilma rihmata inimrühm. 

Püsilama saime - valvas mind ilusti, vahepeal vaatas mis teised toimetasid. Korra ta kannatus katkes ja tuli ära, aga kuna oli jäljenööriga kinni, siis kuhugi minna ei saanud. Aga ma sain lõpuks isegi kätte ilma vingumata püsilama... JA ellega lõpetasin ka. Hiljem proovisime inimrühma, aga C sai kuskilt lõhnad sinna ja sealt maailmast me väga välja ei saanud.. Grillkana küll tegi asja paremaks.. Aga mitte heaks.. Rihmas saime natuke inimrühma ja raporteerimist, aga ei midagi eriliselt head.

21. ja 23. aprill tegelesime püsilamaga...

Koer jäljenääriga kinni, mina seljaga 30 sammu eemal, abiks peegel;) ning Merlin segajaks...
Korra üritas minna järgi hantlile kui Merlin TOO hüüdis, korra sõna peale hiir..  Aga selgeks sai... Ja meile sai selgeks, et negatiivsega seda koera ei treeni, tema peale ei ole mõtet karjuda, et vait, vaid pigem premeerida vaikselt olemist..

02.04.
Kuna eelnevad postiharjutused tulemused ei andnud, olime natuke nõutud mida teha.. Selles saime eelmine nädal juba aru, et pikki kõrvalkõnde pole mõtet natuke aega teha - koer tüdineb, hakkab kontakti kaotama.
Tegime kiireid istu-lamasid, samuti püsilamamist, juurde kutsumist.
Meie suurmure on püsilamast juurde kutsumisega. Kui ma käe/keha abi ei anna, siis ta kipub kas mitte ette tulema, või kui tuleb, siis VÄGA viltu.  Niiet nüüd teeme juurde kutsmist nuts lõuaall, siis ei ole kehaabi ja tuleb ilusti otse ette.
Kõrvalkõnde siiski natuke tegime ja norida väga pole millegi kallal. KUi sel koeral on tuju ja tahab, siis ta töötab nii kuradi ilusti. Aga samas võib ta järgmisel hetkel niimoodi sigatseda et tahaks silmad peast häbeneda.
Üks asi millega pean tegelema hakkama on et ta käsu all ei lõugaks.. Pole just kaunis vaatepilt, kus kõrvalkõndi tegev koer lõugab omaniku peale..

01.04 Nero Väänas

Me oleme selle koeraga kõike proovinud - heaga, halvaga, klikerdamist, jonnimist.. Ausalt öeldes oli mõistus täitsa otsas. Leppisime kokku, et võtan trenni kaasa maiused ja vaatame mis saab.. Nonii - maiustele see koer siiski ei nõustunud lamama.. Läheb vältimisse, hakkab ringi vahtima, nuuskima, inisena, tahab Merlinile sülle ronida..  Kui siis pikapeale sain selle 1 lama kätte, siis sai kiidetud jnejne... Aga ikkagi, lootus oli kadunud.. Millegi peale ütlesin Merlinile, et ma proovin veel korra nutsuga ( Viimati nutsuga/kaltsuga läks täitsa hulluks ja ei kuulanud üldse mis ma ütlesin). Ja JEEE, õnnestus. Esimesed paar korda läks lamama 2 või 3 käsu peale.. Aga lõpuks saime kätte isegi esimese käsu peale lamamise.. Ja oi seda bailatamist ja rõõmustamist siis !   Ja mu lootus tärkas taas, ehk hakkab ka temale mõistus koju tulema !

31.03   Päris palju on vahele jäänud, sest aega pole.


Hommikuse tavapärase trenni tegime Väänas, arutasime enne, et mida teha ja leppisime kokku, et teeme postiharjutusi vaid.
Nii, esimene ring oli näha, et koer on häiritud, et on postis kinni.  Meil Toomase ja Merliniga oli lõbusam, kuigi Chessu ka vahepeal oli ikkagi istinktis.
Teine harjutus ei edenenud niigi hästi.  Tegin ettepaneku, et ma võtan ta postist ära ja proovin kuulekust teha.. Võiks öelda, et toimis. Ta küll lõugas ja oli sigahäälekas, aga vähemalt töötas. Eks vaatab, mis kolmap saab.



Nii, esmaspäeva õhtuti teeme Tagadil grupitrenni. 

Esimese ringiga oli probleeme, et koer üldse tööle saada, võõraskoht, uued inimesed, teine koer platsil.. Ja mingid lõhnad meelitasid ka pigem puude juurde.. Merlin pakkus, et kõrval kõndi mitte teha, vaid istu-lama eest kohe preemiat ja mäng - TOIMIS! 

Teise ringiga sain kuidagi kiiremini tööle, keskendus minule paremini.. Aaa, muidugi, enne seda tegid Margus ja Merlin meie eest ka nö postiharjutus, mina oli elavaks postiks ja mängisid Chessu nina all.. Aga igaljuhul tegi see koer peale seda oma elu parima kõrvalkõnni. Kontakt ei kadunud, ootas tõsiselt nutsu. Ja muidugi olin ma kaval, premeerisin erinevatest olukordadest.. Mõnikord istu pealt, siis kõrvale tuleku ning kõrval kõnni erinevates astmetes.. Ja enemasti sai preemia niimoodi, et viskasin nutsu - see meeldib talle kõige rohkem muidugi.  Proovisime raporteerimist - esimene kord astus käesurumise ajal ära mu juurest, teine kord oli parem ja kolmas juba väga hea.. Siis proovisin võõrale inimesele ja ei õnnestunud.. Platsil käis vahepeal jooksukaga emane ja C. avastas korraga lõhnad.. Ja pm tööle ma koera ei saanudki enam... 

12.03.

11.03 
Koer sai üle pikapika aja kaitsesse.. Tänu Mariliisile muidugi, et ta mulle niikaua ajudele käis. 

10.03
Plaan oli kõigepealt teha niisama vigrudamist kõrvalkõnniga, pöördeid ja vaadata kas teda segab Emily vankriga platsil.  Sai tehtud ei seganud vanker teda, ei see et Merlin tuias.. Kiusasin päris palju nö inimrühma harjutustega, aga hakkama sai!
Järgmine plaan oli BH kõrvalkõni skeemi esimene osa teha.. Jee, toimis.. Ise plähmerdasin natuke, aga koer sai hakkama.. Püsib ilusti kontaktis, ei jää maha, ei trügi ette..
Kolmandaks, et teeme skeemi lõpuosa ka.. Koos istu ja lama käskudega. Nii.. Istus oli algasend vähe viltu, tänu sellele jäi viltu istuma... Aga muidu püsis ilusti ära, ei tõmmelnud, valvas... Järgmiseks lamama minek. Lama oli aeglane, püsis ilusti, siiakutsudes tuli super kiirusega, ainult, et viltu ette... Ja tänu sellele ka kõrvale tuli viltu ...  Nats pettumus, aga elame üle.. Nüüd teame millega tegeleda.

Plus avastasime, et nii mind kui koera häirib kõrvalkõnnis rihm :D Oleme ju harjunud seda kõike ima rihmata tegema... Ja et me ei oska rihmaotsas mängida, tuleb õppida kuidas seda teha...

04.03
Platsil Nero.  Ja blondiini treenime nüüdsest klikkeriga.. Esialgu ei saanud koer üldse aru, et miks ja millal maiust saab. Aga lõpuks oli ta niii püüdlik ja toksis ninaga juba kätt, et paluuuuun, ma ju laman ilusti..
Niiet positiivne, saab näha, kas edasi läheb aina lihtsamaks ?

05.03
Esimene ring kiusasime jälle tagasipööretega.. Toomas oli platsi servas segajaks.. no enamvähem, vahtis küll platsi serva poole, aga siiski töötas... Täna tegin mina kõvasti rohkem vigu kui koer.

Ja teise ringiga - pani huiabella ringile.. ja tagasi ei tulnudki, isegi nuts ei huvitanud.. Merlin sai rihma peale astuda ja niimoodi see koer autosse läkski.. <Kurb küll, aga kui trenni teha ei taha, siis ei saagi.

03.03

Jätkasime eest kõrvale tulekuga. Leidsime paar nõksu, kuidas koer on nõus heameelega seda isegi nutsu eest tegema.  Lisasime juurde veel kõrvalkõnni ning tagasipöörded.. Kõik enamvähem sujub. Eks tuleb veel palju tööd teha ja siis eksamitele.
Merlin märkas, et ma peaks rohkem mängima, muidu koer on just mänguhoo sisse saanud kui ma juba käskluse ütlen.
Kuna polnud ammu lama ja sealt kõrvalevõttu teinud, tegime neid ka paar korda. Ilus ja tuleb juba viperusteta kõik..

25.02 ja 26.02

Tegelesime eest kõrvale tulekuga.  Esialgu maiustega, hiljem vaid nutsuga. Õnneks oleme hetkel juba niikaugele saanud, et käe liigutuste enam tegema ei pea.

19.02

No mitte kuidagi ei läinud trenn. Meil kipub olema nii, et üks superäge trenn nädalas ja teine täitsa jama.. Seekord siis jama trenn..
Kasutasime võimalust ära, et Toomas oli veel platsil ja tegime inimrühma.. Jep, iga minutiga hajus tähelepanu aina rohkem.. Sain küll midagi premeeritud, aga ei olnud midagi superilusat..

Teise harjutusena mõtlesime, et teeme kõrvalkõnni skeemi + istu ja lama.. Poolelt skeemilt käskis Merlin ära premeerida ja koera ära panna. No oli näha, et ta on väsinud ja ei jaksa kaasa mõelda..
Minujaoks siiamaani hämming, et miks ja millest ta nii väsinud oli...


Ehk on järgmine nädal parem. 

18.02 JEEEEE, tagasi Vääna platsil.

Esimene ring - vaid kiidusõnad, super koer!  Tegime parempöördeid, koer on ilusti kontaktis, ei kao kuhugi, keskendub vaid mulle.  Ülejäänud trenni on meeleolu kõikuv, ühe korra isegi sai minna kivi märgistama.
Hakkasime katsetama platsile tuleku/sooritusele mineku rituaale.. Niisama istumine ei sobi talle, hakkab haukuma. Kui aga nutsu põues katsun, siis keskendub ja on kuss.  Teisel ringil proovisime lamasse jätta ja juurde kutsumisega.. Algul tõusis püsti, aga kui Merlin karjatas jäi paigale ja lamas uuesti. Juurde tulek kiire ja sealt preemia. Mina olin rahul.
Lahti laskmistega ka juba taipab, et tasub nuts suust maha kukutada, siis saab maiust. Täna isegi ei pidanud sellega väga jonnima.  Ja ma muidugi suutsin kukkuda ka, ma arvan et Merlinil oli poole naljakam kui mul.
Aaaa, mis Merlin märkas - ma pean kõrvalkõndi rohkem liikumiselt premeerima. Koer esimesed 5-6 sammu pn ilusti kontaktis, siis kaob mingiks ajaks ära ja siis uuesti heas kontaktis.. Kuna ma olen jonninud ja teinud pikki skeeme kõrvalkõnnis, siis see ilmselt hakkab tüütama. Tuleb hakata iga 3 ja 5 ja 6 või 4ndat sammu premeerima, et ta ei teaks kunagi, millal nuts kukub.
Tegime uuema elemendina ka liikumiskiiruse muutust - mitte ühtegi halba sõna, põsin ilusti. Heas tempos ja jälgib mind. 


Aga ikkagi, ma kurat olen nii sigarahul, et ei tea mida ära teha. Mul on koer, kes pole blond, kes naudib trennis käimist.  Miks ma kurat oma ajusid enne peedistasin maiustega trennis käimisega ? Tulemused oleks vb juba käes ammmuuu...

17.02. Nero Tihniku platsil

Väljas on veel libeee... Ja koer on oioi kui blond.  Kaltsuga on liigagi blond, võtsime kasutusele maiused. ei tea, kas talle maksakotlett ei meeldinud või ongi täitsa blond, aga LAMA käsk ei tahtnud kuidagi meelde tulla.. Mõni üksik enam-vähem lama oli, aga mitte nii palju kui võiks. 
Leppisime kokku, et kodustööks jääb selle harjutamine ja proovime järgmine kord uuesti.. Või hakkab Merlin proovima temaga. Äkki on ikka asi minus, et ma ise arvan, et ta on lollike ja blond.

04.02. väljas soe, 0.5 vms, minul talveriideid seljas polnud.
Chessu tänane trenn, hmmmm, SUPER!!!!! Kuna täna ootasime ligi 40 min platsile saamist, ja platsil olid olnud ka mitte tuttavad koerad siis kartsin, et on kisakõri ja raske kontrollida, aga ei midagi sellist.  Haukuma kippus nutsu taga ajades, käsku täites oli täitsa vait, või mõni üksik auh tuli. Pisut esimese ringi ajal oli  muudes mõtetes, kuna plats oli huvitavaid lõhnu ja karvu täis. Aga kiusu pärast me ikka üritasime sealt lõhnaalast läbi käia ja isegi saime ilusa kontakti tänu sellele.
Tegime paremale pöördeid, kaarega.. Esimese korra jäi maha, ühe korra ka lõikas selja tagant kuna nuts oli mul kaenla all. Sama mure kõrval asendiga, nuts oli kaenla all ja koer viltu. Kui panin põue, siis viltust asendit ei pakkunud.
Aga pöörded, enamik paremale, mõni üksik vasakule ja ma ei oska midagi halba öelda.. Koera kohta mitte, ma ise kipun sahmerdama..Enne pööret kippusin aeglustama ja koera ootama, mitte vastupidi. Lahti laskmine on veel probleem, aga me tegeleme sellega.. Täna ta sai juba paremini aru, mis see tähendab ja et ei tohi endale krahmata koguaeg.
Aaaa... Asendiparandust tegin nö .. samm, peatus, 3 sammu peatus, 5 sammu peatus, 2 sammu peatus jne... Isegi kui tähelepanu kippus kaduma esimese 2 sammuga, siis sellega sain ta "endaga" tagasi. 
Ja see hoog, millega ta hüppab ja keksib, et nutsu saada...

Koer sai vaid 3 ringi platsile, aga sellest piisas, et mina sain koju minna Kotkana ja Merlin oli lihtsalt sigarahul!

03.02 Nero  ja tihniku plats. Väljas - 1, ehk täitsa selline palav :D

Mängib juba parema meelega, aga eriti hea on, kui tuleb autost ja pole kaltsu näinud. Tema puhul ei saa käsu küsimiseks kaltsu seljataha panna, siis ta ei saa üldse aru, et miks ja kus ta on.  Istu küsimiseks ka pidin kaltsu pihku keerama ja käega veidi ikka ette näitama.. Aga lõpuks hakkas ka tema taipama..

niii,
27.01. Nero
Hakkas juba rohkem taipama, miks teda platsile veetakse.. Tegime pigem mängimist ja küsisime mõne üksiku istu..

29.01  Chessu.. no ei mäleta enam..



Aga nüüd on mul telefonis diktofoni äpp, niiet koju sõites saan kõik emotsioonid sisse rääkida :D

22.01. väljas -10.
Chessu seekord ilma jopeta, vaid 1 korra läks lumi käpavahele ja see häiris, peale käpapuhastust töötas samas instinktis edasi.  Täna avastasime, et kõrvalkõnnis häirib meid mõlemat minu vasak käsi.. Merlin arvas, et kui seda väheke seljataha hoian, on parem - proovisime, on tõesti.
Muidu on tänase kohta vaid häid sõnu, koer saab aru, miks ta midagi teeb. Jonnimist ka ette ei tulnud. Üle pika aja tegime seda, et autost välja ja kohe mäng, muidu ta tiris juba platsile, sest teadis, et seal tuleb alles mäng.. Tuletasime nö vanu asju meelde. Premeerisin paar korda vaid ISTU käsku.. Kõrvalkõnd oli hea, isegi väikese U-kurvi tegin, koer püsis, ei kadunud ära.  Samuti premeerisin kõrvalkõnnilt, et energiat juurde saada. Üldises mõttes tulin jälle platsilt kotkana koju, koer oli super, natuke oli külm, minul, mitte koeral. Aga võib täitsa rahule jääda :P

21.01 uuesti Tihniku plats.  Ilm superilus, väljas -17 kraadi.. Normaalne koeraomanik oleks edasi maganud, aga mitte mina. Auto sooja, Chessu jope sahtlist välja ja muidugi trenni!
Kui me algul kartsime, et koer ei tööta, kuna külm ja eelmine kord üks käpp hakkas külmetama, siis seda täna polnud. Koeral oli uus tulemine ja energia.. Ilmselt see kadedus et Nero eile platsile tema asemel sai.. Uueks elemendiks võtsime, et istu ja minu eemaldumine.. Esimene ring - oi ma olen rahul. Mul on ilus ja hästi töötav koer.  Koeral polnud lumest sooja ega külma, tema töötas nutsu nimel.  Teine ring ka hea, aga kui nutsu kätte sai läks ringile... Ja kolmandaga sama... Tuleb hakata tema ringile pääsemise võimalusi tugevalt piirama. Ta küll tuleb tagasi lõpuks, aga saab üksinda piisavalt lustida, et töötamise isu hetkeks kaoks. Viimase ringiga hakkas üks käpp külmetama ja isegi nutsu enam sellepärast ei tahetud, aga enne seda.. Jejejejeje, mul on koer, kes tahab tööd teha ja läheb iga trenniga aina paremaks. Isegi kõrvalkõnnis ta tuleb juba aina lähemale, peatustel püsib ilusti ja asend on võrreldes kõige eelnevaga väga hea!
Tundub, et meie rehabiliteerimine hakkab vaikselt vilja kandma.. Äkki mul ikka on ühelpäeval KK koer... Aga selleks on vaja trennitrennitrenni.

20.01 sai platsile kaasa hoopis Nero. Temaga platsile nö me ei jõudnudki, tegelesime platsimeeleoluga. Kuna ta on koer, kes pole kuskil trennis käinud ja pole ära rikutud, siis seda lihtsam. Kohati ka raskem, ma ise olen harjunud Chessu tegemistega. Aga nutsuga mängima saada oli koera raske, teda pigem huvitas rihm, mille küljes nuts on.  Aga paar ilusat haaret ja võitlust siiski oli.. Tuleb palju palju kodus mängida. Aaaaa, ja veel see, et ta ootab preemiat käest, vahib mu käsi, mitte ei mängi liikuva nutsuga. Tuleb teha rohkem jalaga mänguasja löömisi, saab näha, mis edasi..

17.01 seekord hoopis kaitse .

Käisime Rummus Sergei juures.. Ta ei mäletanud algul Chessut, aga kui koera nägi oli meeles. Nii, esimene ring oli SUPER! Koer ei olnud ebakindel ega midagi, haukus küll palju, aga haare oli enamvähem. Teise ringi peal kadus ka julgus, paar korda tuli mu seljataha peitu, aga vähemalt üritas. Mina jäin rahule, raske öelda, kas Sergei ka. Aga ta arvas, et see läheb paremaks, ilmselt tuleb teha trenni nii,e t platsil on mitu koera, ehk õpib teiste pealt, et kui haaret pole või on kehva, läheb autosse tagasi, kui on ilusti, saab lustida.
Mõtlemisainet on, mulle eriti palju, sest ma pole ise enne kaitses käinud. Suht palju ilmselt jäigi minu taha kinni...

Aga vähemalt ei kantud koera maha!

15.01. Platsiks jällegi Tihniku. Kuna enne oma trenniaega saime oodata ja koer näha kuidas teised platsil töötavad, oli jonnakam. Esimene ring SUPER, isegi Merlin ütles nii.  Kontakt oli, kõrval oli ilusti asendis, isegi peatustega oli asend hea.. Ma muidugi olin lähenenud mingitele lõhnadele, aga koer ei kadunud alt ära..

Teisel ringil proovisin tempo muutust - natuke segane see asi veel, aga muidu koer heas tujus. Lõpuks kadus nagu mott ära ja ühe käpa varvaste vahele läks lumi.. Peale seda oli ka natuke ettevaatlikum hüppamiste ja nutsu püüdmiste suhtes.. No pole koeral talverehve all...
Viimane ring oli tükktegemist, et koer nutsu taga ajaks, nagu viitsis ja siis ei viitsinud kah.. Ilmselt eilne pikk trenniplatsil olek ei mõjunud hästi..

Treener arvas, et peaks uusi elemente juurde hakkama võtma, eks on näha, mis meile teisipäevaks välja mõeldakse..

jepjep, olingi juba laisk olnud.. ja nüüd tagantjärgi ei mäleta enam suht mitte midagi..

kõigepealt täna - 14.01.
Esiteks, uus plats, nüüdsest on trennid Tihniku platsil. Ja muidugi suutis C kahte kohta kohe jalga tõsta.. Õnneks Kardinal hiljem huvi nende kohtade vastu ei osutanud. Aga, nats ebakindel C.  ei teagi, kas platsist või lumest, kui julgenud nutsuga nii palju lustida kui tavaliselt. Samas, kui Tsüklonit pole platsi kõrval autos, siis C ka ei lõuga nii palju.. Niiet plusspunktid Tihniku platsile.Alustasime kõrvalkõnnis ka tempomuutust, hetkel siis vaid kõndimiselt jooksule üle.. Esimese korra ei saanud ta mitte midagi aru, teine kord õnnestus paremini. Ja siiski - Mariliisi trenni tulek on meie jaoks tõsine segaja.. Täna läks pool sooritust selle nahka, et ta vahtis kust Mariliis tuleb.. Kui nägi et auto pargitud, siis isegi mängis nutsuga minuga.. Tuleb sellega veeeel rohkem vaeva näha.


7.01  olime veel Väänas, hetkel meenub, et usaldasin koera nii palju, et julgesin nutsu visata eemale, et ta saaks selle ära tuua ja õnnestus, ei pannudki huiabella ringile nagu Merlin kartis. Ilmselt ülejäänud aja jonnisime koeraga ja nõudsime lama...  Ja ikkagi kohati tuleb ka kõrvalkõnnis temaga nö spikerdada, et ta teaks, et mul on nuts põues..


Oeh, raske see algus on, aga loodame, et on seda väärt.. Ja kevadel hakkavad need tulemused kiiremini tulema, kui tugev põhi all.

Veel üks märkus, täna tuli idee, et lisaks kaitsele hakkame kevadel katsetama jälge ka Chessule..

Ehk siis - 17.dets 13
C. pani üle pika aja jooksu platsilt. Sai esimeses harjutuses kohe nutsu kätte ja läks kuseringile. KArjusin, jooksin vehkisin, lõpuks tuli tagasi. Ja saime edasi teha.
Lama käsuga tuleb tegeleda - ta ei taha lamada esimese käsu peale, või lamab aga ei pane küünarnukke korralikult maha.
Lõpus tegime kõrvalkõndi paar sammu - SUPER ! Isegi koos peatusega oli SUPPPER! Merlin rahul, mina rahul. Hiljem isegi Mariliis ütles, et see oli kuradima ilus.  Olime juba trenni lõpetand kui nägin et Mariliis istub ikka autos ja palusin Merlinilt luba veel 1 kord proovida. Ta ei olnud nõus ega ka vastu, ütles et minu otsustada, kas lähen hea tundega platsilt ära, et kõik töötas või võib juhtuda et teise korraga põrun. Otsustasin proovida ja ma ei kahetse!!!!!! Koer töötas, ei jäänud kõrvalkõnnil maha, kõrval käsk oli instinkti tõstev. JUHHEI ! Mu koer töötab lõpuks.

18.dets 13
Proovisime paar korda lama käsku, toimis. Nüüd juba kipub ennetama. Aga järgmine mure, peale lama käsku KÕRVAL on nii innustav, et hüppab püsti  või jääb rahulikuks, aga keerab ennast viltu. Me ei suutnudki midagi tarka välja mõelda, et seda parandada.. Või noh, üks idee oli, seda proovib järgmine kord. Nii, kaltsu hakkas pudistama, me ei teagi miks. Vb sellepärast et sikutades niidid jäävad hambavahele, võibolla niisama. Nutsuga oli asi parem. Järelikult töötame edasi nutsuga vaid. Muidu on C. tähelepanelik, omanik on veel kohati koba aga eks ma õpin iga trenniga.