28.04 Väänas.
Tekkis idee, et vaatame, kas koer kestab ära kogu BH skeemi ilma premeerimiseta.. Et preemia saabki alles lõpus...

Hmm, kõrvalkõnnis jäi korraks maha, millepeale sai mult mõjutuse.. Vahepeal kll tähelepanu hajus, aga JESSS, ära püsis terve aja.. Ja kusjuures, rihmata kõrvalkõnd oli parem kui rihmaga. Niiet ilma rihmata inimrühma peame veel harjutama. Ja ilma rihmata osas olin mina püsimatu, olin teinud palju vähem samme kui peaks ning tahtsin koguaeg koera kontrollida.. Aga eks see selline harjumus ole.. Ei taha ju minna eksamile lolli mängima minna, et kobapeale läbi saada.. Tahaks ikka ilusat sooritust kah.. Aga meie kalli treeneri arvamus , et mu koer on BH eksamiks valmis !!! Vaid 6 kuud ja saigi valmis selleks :))))



ja õhtul Tagadil. 
Eesmärgiks oli püsilama kui on platsil segajad ja ilma rihmata inimrühm. 

Püsilama saime - valvas mind ilusti, vahepeal vaatas mis teised toimetasid. Korra ta kannatus katkes ja tuli ära, aga kuna oli jäljenööriga kinni, siis kuhugi minna ei saanud. Aga ma sain lõpuks isegi kätte ilma vingumata püsilama... JA ellega lõpetasin ka. Hiljem proovisime inimrühma, aga C sai kuskilt lõhnad sinna ja sealt maailmast me väga välja ei saanud.. Grillkana küll tegi asja paremaks.. Aga mitte heaks.. Rihmas saime natuke inimrühma ja raporteerimist, aga ei midagi eriliselt head.

21. ja 23. aprill tegelesime püsilamaga...

Koer jäljenääriga kinni, mina seljaga 30 sammu eemal, abiks peegel;) ning Merlin segajaks...
Korra üritas minna järgi hantlile kui Merlin TOO hüüdis, korra sõna peale hiir..  Aga selgeks sai... Ja meile sai selgeks, et negatiivsega seda koera ei treeni, tema peale ei ole mõtet karjuda, et vait, vaid pigem premeerida vaikselt olemist..

02.04.
Kuna eelnevad postiharjutused tulemused ei andnud, olime natuke nõutud mida teha.. Selles saime eelmine nädal juba aru, et pikki kõrvalkõnde pole mõtet natuke aega teha - koer tüdineb, hakkab kontakti kaotama.
Tegime kiireid istu-lamasid, samuti püsilamamist, juurde kutsumist.
Meie suurmure on püsilamast juurde kutsumisega. Kui ma käe/keha abi ei anna, siis ta kipub kas mitte ette tulema, või kui tuleb, siis VÄGA viltu.  Niiet nüüd teeme juurde kutsmist nuts lõuaall, siis ei ole kehaabi ja tuleb ilusti otse ette.
Kõrvalkõnde siiski natuke tegime ja norida väga pole millegi kallal. KUi sel koeral on tuju ja tahab, siis ta töötab nii kuradi ilusti. Aga samas võib ta järgmisel hetkel niimoodi sigatseda et tahaks silmad peast häbeneda.
Üks asi millega pean tegelema hakkama on et ta käsu all ei lõugaks.. Pole just kaunis vaatepilt, kus kõrvalkõndi tegev koer lõugab omaniku peale..

01.04 Nero Väänas

Me oleme selle koeraga kõike proovinud - heaga, halvaga, klikerdamist, jonnimist.. Ausalt öeldes oli mõistus täitsa otsas. Leppisime kokku, et võtan trenni kaasa maiused ja vaatame mis saab.. Nonii - maiustele see koer siiski ei nõustunud lamama.. Läheb vältimisse, hakkab ringi vahtima, nuuskima, inisena, tahab Merlinile sülle ronida..  Kui siis pikapeale sain selle 1 lama kätte, siis sai kiidetud jnejne... Aga ikkagi, lootus oli kadunud.. Millegi peale ütlesin Merlinile, et ma proovin veel korra nutsuga ( Viimati nutsuga/kaltsuga läks täitsa hulluks ja ei kuulanud üldse mis ma ütlesin). Ja JEEE, õnnestus. Esimesed paar korda läks lamama 2 või 3 käsu peale.. Aga lõpuks saime kätte isegi esimese käsu peale lamamise.. Ja oi seda bailatamist ja rõõmustamist siis !   Ja mu lootus tärkas taas, ehk hakkab ka temale mõistus koju tulema !

31.03   Päris palju on vahele jäänud, sest aega pole.


Hommikuse tavapärase trenni tegime Väänas, arutasime enne, et mida teha ja leppisime kokku, et teeme postiharjutusi vaid.
Nii, esimene ring oli näha, et koer on häiritud, et on postis kinni.  Meil Toomase ja Merliniga oli lõbusam, kuigi Chessu ka vahepeal oli ikkagi istinktis.
Teine harjutus ei edenenud niigi hästi.  Tegin ettepaneku, et ma võtan ta postist ära ja proovin kuulekust teha.. Võiks öelda, et toimis. Ta küll lõugas ja oli sigahäälekas, aga vähemalt töötas. Eks vaatab, mis kolmap saab.



Nii, esmaspäeva õhtuti teeme Tagadil grupitrenni. 

Esimese ringiga oli probleeme, et koer üldse tööle saada, võõraskoht, uued inimesed, teine koer platsil.. Ja mingid lõhnad meelitasid ka pigem puude juurde.. Merlin pakkus, et kõrval kõndi mitte teha, vaid istu-lama eest kohe preemiat ja mäng - TOIMIS! 

Teise ringiga sain kuidagi kiiremini tööle, keskendus minule paremini.. Aaa, muidugi, enne seda tegid Margus ja Merlin meie eest ka nö postiharjutus, mina oli elavaks postiks ja mängisid Chessu nina all.. Aga igaljuhul tegi see koer peale seda oma elu parima kõrvalkõnni. Kontakt ei kadunud, ootas tõsiselt nutsu. Ja muidugi olin ma kaval, premeerisin erinevatest olukordadest.. Mõnikord istu pealt, siis kõrvale tuleku ning kõrval kõnni erinevates astmetes.. Ja enemasti sai preemia niimoodi, et viskasin nutsu - see meeldib talle kõige rohkem muidugi.  Proovisime raporteerimist - esimene kord astus käesurumise ajal ära mu juurest, teine kord oli parem ja kolmas juba väga hea.. Siis proovisin võõrale inimesele ja ei õnnestunud.. Platsil käis vahepeal jooksukaga emane ja C. avastas korraga lõhnad.. Ja pm tööle ma koera ei saanudki enam...